Mis on virtuaalne masin ja kuidas seda kasutada

Virtuaalmasinal on palju eeliseid. Kuna füüsiline arvuti loob enda sees virtuaalmasina, on võimalik töötada ühes seadmes mitme operatsioonisüsteemiga. Igal virtuaalmasinal on eraldi operatsioonisüsteem ja selle jaoks vajalikud programmid.

Kus seda kasutatakse?

Virtuaalmasinate populaarsus kasvab erinevates valdkondades, kuid eelkõige on see IT-tööstuse keskkond. Virtuaalmasinaga töötamist eelistavad programmeerijad ja need, kes süstemaatiliselt arvutitega tegelevad. Virtuaalmasin võimaldab struktureerida ja eraldada erinevaid tööprotsesse ning muuta seadme kasutamine optimaalsemaks.

Olles välja töötanud mingi tarkvara, mängu või rakenduse, on vaja testida selle jõudlust erinevates operatsioonisüsteemides ja virtuaalmasin on selleks väga mugav vahend. Selline masin on populaarne ka süsteemiadministraatorite seas, kes saavad luua mitut tüüpi külalisoperatsioonisüsteeme erinevate ülesannete ja erinevate kasutajagruppide jaoks.

Näiteks võimaldab masin ühel grupil töötajatel töötada meiliga, samal ajal kui teine grupp töötajaid töötab tekstiredaktoriga. Sellise virtualiseerimise mõte on eraldada mõned töövood teistest, see minimeerib segadust ja võimalikke vigu, mis võivad mõjutada kogu töövoogu.

Virtuaalset tüüpi operatsioonisüsteemi kasutatakse sageli mängijate seas pilvemängudes. Lisaks on MacOSi ja Linuxi kasutajatel võimalus käivitada mänge ja programme, mis on välja antud ainult Windowsi platvormile.

VM-d ja peamised nimetused

1. Hüperviisorid on vajalik tarkvara, mis võimaldab luua füüsilise protsessori põhjal virtuaalse protsessori. Virtuaalset protsessorit nimetatakse vCPU-ks.
2. Klaster on serverite kogum, kus toimib ja luuakse virtuaalne masin.
3. Sõlmed on klastris olevad serverid.
4. Salvestussalvestus võib olla kohalik või võrgumälu. Lokaalses mälus olev fail salvestatakse klastrisõlmes, võrgumälu puhul valitakse failide jaoks väline server.
5. Platvorm ja server on eraldi füüsiline või virtuaalne ruum koos spetsiaalse tarkvaraga. Siit hallatakse nii virtuaalseid kui ka võrguressursse.

Tööpõhimõte

Virtuaalmasin ja selle töö on tingitud virtualiseerimisest, kui reaalset "riistvara" kasutab virtuaalne süsteem. Programmeerijad arendavad programmi konkreetses keeles (nt Java), mille järel programmi lähtekood kompileeritakse ja tõlgitakse baitkoodiks.

Baitekood sobib igale arvutile. Bytecode'i abil saab kasutaja juba virtuaalmasinas protsessi käivitada. Baitekoodi abil hakkab kasutaja dubleerima (või emuleerima) reaalse füüsilise seadme tööd. Virtuaalmasin tõlgib baitekoodi automaatselt binaarkoodiks (ehk masinakoodiks: 0 ja 1), mille järel saab seda koodi virtuaalmasina protsessoriga käivitada.