Mis on ligipääsuõigused Linuxis?

Linuxi operatsioonisüsteemis on igal failil atribuudid, mis määravad, kes võib faili lugeda, kirjutada või täita. Neid atribuute nimetatakse failiõigusteks.

Millised on Linuxis kasutatavad juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused on Linuxis oluline turvamehhanism, mis piirab juurdepääsu failidele ja kataloogidele ainult nendele kasutajatele, kes peavad neile ligi pääsema. See aitab kaitsta tundlikku teavet ja vältida volitamata juurdepääsu süsteemile ja selle failidele.

Linuxis, nagu ka igas teises mitme kasutajaga süsteemis, on erinevatel kasutajatel erinevad juurdepääsuõigused failidele ja kataloogidele. See tähendab, et igal kasutajal võivad olla oma failid ja kataloogid, millele ainult neil on juurdepääs, ning samuti võib piirata juurdepääsu teistele kasutajatele kuuluvatele failidele ja kataloogidele.

Õigused võivad piirata seda, mida kasutajad saavad teha failide ja kataloogidega, näiteks keelata selliste failide kustutamise või muutmise, millele kasutajal ei ole täielikku juurdepääsu. See aitab vältida oluliste süsteemifailide juhuslikku kustutamist või muutmist, millel võivad olla ettearvamatud tagajärjed süsteemi jõudlusele.

Juurdepääsuõigused on Linuxis oluline turvamehhanism, mis aitab kaitsta süsteemi ja selle faile volitamata juurdepääsu eest ning hoiab ära kasutaja juhuslikud vead failide ja kataloogidega töötamisel.

Juurdepääsuõigused on jaotatud järgmistesse kategooriatesse

Juurdepääsuõigused on Linuxis liigitatud kolme tüüpi:

• faili omanik(Owner)
• grupp
• Muud

Igal failil on Linuxis õiguste kogum, mis määrab, kes saab teha failiga milliseid toiminguid. Näiteks faili omanikul võivad olla faili lugemis-, kirjutamis- ja täitmisõigused, grupil võivad olla faili lugemis- ja täitmisõigused ning teistel kasutajatel võivad olla faili lugemisõigused.

Linuxis saab failiõigusi muuta käsuga chmod. Selle käsuga saab määrata igale kasutajatüübile (omanik, grupp ja teised kasutajad) konkreetsed kasutusõigused.