L2TP on tunneliprotokoll, mida kasutatakse VPNide (privaatvõrkude) loomiseks. Koos IPseciga (internetiturvalisus) pakub see usaldusväärset kaitset kliendi ja serveri vahel liikuvatele andmetele. L2TP/IPsec ühendab mõlema protokolli eelised: L2TP vastutab tunneldamise ja andmeedastuse funktsioonide eest, samas kui IPsec pakub vajalikke vahendeid andmete krüpteerimiseks ja autentimiseks.
L2TP töötati välja 90ndate lõpus PPTP-protokolli laiendusena ning selle lõid ühiselt suured tehnoloogiaorganisatsioonid: Microsoft ja Cisco. IPsec omakorda loodi turvaliste ühenduste loomiseks Internetis, mistõttu on L2TP/IPsec üks populaarsemaid VPN-lahendusi.
Ajaloo lehekülgi sirvides näeme, et L2TP/IPsec oli tänu oma usaldusväärsusele ja turvalisusele aktiivselt kasutusel ettevõtete võrkudes ja kaugjuurdepääsuks. Aja jooksul on see protokoll saanud üha enam tunnustust kasutajate seas, kes soovivad parandada oma võrguandmete turvalisust.

L2TP/IPsec töötab mitmes etapis, millest igaüks on usaldusväärse ja turvalise VPN-tunneli loomiseks oluline. Järgnevalt kirjeldatakse L2TP/IPsec toimimise peamisi etappe.
- Ühenduse loomine. Kui klient ühendub serveriga, toimub seadmete vaheline andmevahetus. Selles etapis autentivad klient ja server teineteist erinevate meetodite abil (nt paroolid, sertifikaadid või muud meetodid).
- Tunneldamine. Järgmise sammuna luuakse tunnel, kasutades L2TP-protokolli. See tunnel võimaldab andmete edastamist kliendi ja serveri vahel, minimeerides andmete pealtkuulamise ohtu. L2TP ise ei krüpteeri edastatavaid andmeid, mistõttu on krüpteerimine järgmine kõige olulisem samm.
- Andmete krüpteerimine. Faasis, kus tunnel on juba loodud, kasutatakse IPsec-funktsioone edastatavate andmete krüpteerimiseks. IPsec pakub kahte režiimi: transport ja tunnel. Tunneldamise ajal paigutatakse kogu IP-pakett (sealhulgas päis) uue paketi sisse, mis on krüpteeritud, mis tagab kõrgema turvalisuse taseme.
- Võtmevahetus. Andmete krüpteerimiseks kasutatakse krüptograafilisi võtmeid, mida saab luua ühenduse loomisel. Võtmevahetusmeetodid, näiteks IKE, pakuvad selles etapis turvalisust, kasutades kõikvõimalikke krüpteerimisalgoritme.
- Andmete edastamine. Kui kõik eespool nimetatud etapid on lõpule viidud, võib andmeedastus toimuda üle loodud turvalise tunneli. Kasutajad saavad andmeid turvaliselt vahetada suure kiiruse ja usaldusväärsusega.
Need sammud võimaldavad protokolliga luua turvalise VPN-tunneli, mis kaitseb teie andmeid sissetungijate ja teiste soovimatute osapoolte eest. See on eriti oluline kasutajate jaoks, kes tegutsevad ebaturvalistes võrkudes, näiteks avaliku Wi-Fi kaudu.

Protokolli kasutatakse mitmesugustes rakendustes. Järgnevalt loetletakse mõned neist.
- Ettevõtete võrgud. Paljud ettevõtted kasutavad L2TP/IPsec-i, et pakkuda oma töötajatele kaugjuurdepääsu ettevõtte ressurssidele. See on eriti oluline organisatsioonides, kus on hajutatud kontorivõrk, kus töötajad peavad kontorist eemal olles saama turvaliselt ühendust ettevõtte ressurssidega.
- Kaitse tagamine andmeedastuse ajal. L2TP/IPsec on laialdaselt kasutusel tundlike andmete krüpteerimiseks nende edastamisel Internetis. Kõige levinumad on krediitkaardiandmed ja muud tundlikud andmed, mida tuleb kaitsta.
- Juurdepääs geograafiliselt blokeeritud ressurssidele. Kasutajad, kes soovivad mööda minna geograafilistest sisupiirangutest, võivad samuti kasutada L2TP/IPsec. Selle tehnoloogia abil saab varjata kasutaja tegeliku IP-aadressi ja asendada selle VPN-serveri pakutava aadressiga, võimaldades juurdepääsu blokeeritud ressurssidele ja teenustele.
- Turvalisuse tagamine avalikes WiFi-võrkudes. Andmete turvalisus muutub nendega ühendamisel prioriteediks. L2TP/IPsec võib olla lahendus võrguliikluse kaitsmiseks pealtkuulamise eest sellistes olukordades.
- Valitsuse ja sõjaväe rakendused. Turvalisuse ja andmete krüpteerimise valdkonnas kasutatakse L2TP/IPsec'i sageli turvaliste võrkude loomiseks, mis pakuvad kõrgetasemelist teabeedastuse turvalisust.
Vaatamata erinevatele rakendustele märgitakse, et tehnoloogia areneb pidevalt ja nõudlus L2TP/IPsec järele võib kõikuda sõltuvalt uute protokollide ja standardite ilmumisest.
See on teema, mille üle IT-spetsialistid ja VPN-kasutajad sageli arutlevad. Mõlemal protokollil on omad plussid ja miinused ning sõltuvalt teie vajadustest võib üks neist olla eelistatavam.
L2TP/IPsec eelised:
- Kiirus. L2TP/IPsec pakub sageli kiiremat ühenduskiirust kui OpenVPN, eriti kui kasutatakse kiiret internetti. See on tingitud ühenduse haldamise väiksematest üldkuludest.
- Ühilduvus. L2TP/IPsec-i toetavad paljud populaarsed operatsioonisüsteemid, mis teeb selle kättesaadavamaks kasutajatele, kes ei soovi paigaldada kolmanda osapoole tarkvara ja raisata oma aega ja vaeva.
- Usaldusväärsus. Laiaulatuslik toetus ning ajaproovitud autentimis- ja krüpteerimismehhanismid teevad L2TP/IPsecist paljude ettevõtete kasutajate jaoks eelistatud valiku.
L2TP/IPsec'i puudused:
- Turvalisus - kuigi L2TP/IPsec pakub tugevat turvalisust, peetakse OpenVPNi turvalisemaks protokolliks tänu ajakohaste krüpteerimisalgoritmide kasutamisele ja kasutajatele pakutavatele võimalikele krüpteerimisseadetele;
- paindlikkus - OpenVPN on paindlikumalt konfigureeritav ja võimaldab kasutajatel valida oma eelistatud turvataseme ja krüpteerimissätted;
- blokeerimiskindlus - OpenVPN on väga kõrge blokeerimiskindlusega, mistõttu sobib see paremini kasutamiseks riikides, kus on tugev internetitsensuur.
Valik L2TP/IPsec ja OpenVPNi vahel sõltub teie vajadustest. Kui teie jaoks on oluline kiirus ja kasutusmugavus, võib esimene variant olla sobivam. Kui aga turvalisus ja vastupidavus blokeerimisele on esikohal, siis on OpenVPN eelistatavam. Iga kasutaja peaks kaaluma oma nõudeid ja soove, enne kui teeb otsuse, valides ühe neist protokollidest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et L2TP/IPsec on täiustatud vahend, mille abil saab digitaalses maailmas turvaliselt püsida. See on jätkuvalt asjakohane ja nõutav, hoolimata asjakohasemate tehnoloogiate ja protokollide avaldamisest.